Põhikiri

SIHTASUTUS PEREKODU
PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED
1.1 Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Perekodu (edaspidi nimetatud "sihtasutus") ning tema asukoht on Viljandi linn, Vabaduse plats 4, Eesti Vabariik.
1.2 Sihtasutuse asutajaks on Mittetulundusühing Viljandimaa Omavalitsuste Liit.
1.3. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
1.4. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.5. Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast ja sihtasutuse nõukogu otsustest.
1.7. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.

2. TEGEVUSE EESMÄRGID
2.1. Sihtasutuse põhieesmärgiks on sotsiaalhoolekande korraldamine ja teenuste osutamine (sh asenduskodu teenus, lapsehoiuteenus, rehabilitatsiooniteenus, hoiuteenus vältimatu abina peavarju vajavatele lastele, vanema avalduse alusel raske ja sügava puudega lapse hooldus ning tugiisikuteenus; kõik teenused on mõeldud ka erivajadustega/puuetega lastele) ning sellealane arendustegevus Viljandi maakonnas. Sihtasutus korraldab ka teisi tervishoiu ja hariduse valdkonnas kohalikele omavalitsustele pandud ülesandeid.
2.2. Tegevuse eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. loob sihtasutuse tegevuseks ja eesmärgi täitmiseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ja infrastruktuuri;
2.2.11 tegutseb keskkonda säästvalt, sealhulgas tagab asutuse jäätmete ja reovee nõuetekohase käitlemise;
2.2.2. haldab rajatisi kooskõlas püstitatud eesmärkidega,
2.2.3. osutab sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuseid ja teisi nendega seonduvaid teenuseid vastavuses kehtestatud kvaliteedistandarditega,
2.2.5. osutab oma eesmärkidega kooskõlas olevaid muid teenuseid,
2.2.6. tagab hoolekande- ja tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike tervisekaitse-, töötervishoiu ja tööohutusalaste nõuete täitmise,
2.2.7. annab rendile tema omandis olevat või temale eesmärkide täitmiseks antud vara,
2.2.8. arendab eesmärgi saavutamiseks vajalikku muud majandustegevust;
2.2.9. taotleb raha ja muid varalisi vahendeid Eesti ja teiste riikide organisatsioonidelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt ning rahvusvahelistest fondidest ja programmidest,
2.2.10. teeb koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste asutustega, sotsiaal- ja tervishoiutöötajate kutseliitudega ja teiste vabatahtlike ühendustega ja samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.
2.3. Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

3. SIHTASUTUSE JUHTIMINE
3.1. Sihtasutuse juhtimisorganid on nõukogu ja juhatus.
3.2. Nõukogu moodustavad asutaja poolt määratud nõukogu liikmed.
3.3. Juhatuse liikmed määratakse nõukogu poolt, välja arvatud sihtasutuse asutamisel, kus juhatuse liikmed määratakse asutajate poolt.

4. NÕUKOGU
4.1. Sihtasutusel on 6-liikmeline nõukogu. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et igast Viljandimaa piirkonnast (põhi-, lõuna- ja kesk-viljandimaa ning ühinemata omavalitsused) oleks esindatud vähemalt üks liige ning Viljandi linna ja Viljandi maavalitsuse esindaja
4.2. Nõukogu volituste kestus on 5 aastat.
4.3. Nõukogu:
4.3.1. teeb muudatusi juhatuse liikmete koosseisus ja teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle
4.3.2. kinnitab sihtasutuse majandusaasta aruande ja eelarve
4.3.3. kinnitab sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra
4.3.4. määrab käesolevas põhikirjas toodud piiridest lähtuvalt juhatuse liikmete arvu, tasu suuruse ja sõlmib lepingud juhatuse liikme(te)ga.
4.3.5. kinnitab sihtasutuse sisekontrolli teostamise korra
4.3.6. annab nõusoleku sihtasutuse omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks ja asjaõigusega koormamiseks.
4.3.7. annab nõusoleku vallasvara võõrandamiseks
4.3.8. annab nõusoleku laenukohustuste võtmiseks
4.3.9. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid toiminguid
4.3.10.esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega.
4.4. Nõukogu liikmete määramine ja nende tagasikutsumine kuulub asutaja ainupädevusse.
4.5. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik.
4.6. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
4.7. Asutaja võib oma otsusega nõukogu liikme igal ajal, sõltumata põhjustest, tagasi kutsuda.
4.8. Nõukogu koosseisu muutumisel esitab juhatus viie tööpäeva jooksul registrile avalduse, milles teatatakse koosseisu muutumise aeg ja põhikirjaline alus. Avaldusele lisatakse nõukogu liikmete täielik nimekiri nende nimede ja isikukoodidega ja liikme volituste alguskuupäevadega ning uue nõukogu liikme nõusolek liikmeksoleku kohta.
4.9. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilanssi koostamist.
4.10. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine või lõppemine äriühingus või kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine.
4.11. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
4.12. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
4.13. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.
4.14. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
4.15. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
4.16. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui hääletamisel saavutatakse lihthäälte enamus. Häälte võrdsel jagunemisel peetakse läbirääkimisi hääletamisel lihthäälte enamuse saavutamiseni.
4.17. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.
4.18. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
4.19. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega jääda erapooletuks.
4.20. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise kord kehtestatakse asutaja poolt.

5. JUHATUS
5.1. Sihtasutuse juhatus on kuni 3-liikmeline. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
5.2. Juhatuse volituste kestus on 5 aastat.
5.3. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik.
5.4. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu.
5.5. Nõukogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida.
5.6. – kehtetu – (VOL vanemate kogu otsus 27.11.2012 nr 19).
5.7. Juhatus koostab ning esitab igal aastal sihtasutuse eeloleva aasta eelarve projekti nõukogule kinnitamiseks hiljemalt 1.detsembriks.
5.8. Juhatus peab sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
5.9. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.
5.10. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord poolaastas ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
5.11. Juhatus koostab pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning esitab aruanded koos audiitori järeldusotsusega kinnitamiseks nõukogule hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
5.12. Juhatus täidab kõiki muid sihtasutusega seonduvaid ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduse ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse.
5.13. Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
5.14. Juhatuse ülesanded:
5.14.1. juhib sihtasutuse tegevust käesoleva põhimääruse kohaselt ja vastutab sihtasutusele pandud ülesannete täitmise eest;
5.14.2. esindab sihtasutust kõigis riigi- ja omavalitsusorganites, muudes ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides;
5.14.3. sõlmib lepinguid sihtasutuse nimel oma pädevuse ulatuses ja vastutab lepinguliste kohustuste täitmise eest;
5.14.4 – kehtetu – (VOL vanemate kogu otsus 27.11.2012 nr 19).
5.14.5. – kehtetu – (VOL vanemate kogu otsus 27.11.2012 nr 19).
5.14.6. – kehtetu – (VOL vanemate kogu otsus 27.11.2012 nr 19).
5.14.7 – kehtetu – (VOL vanemate kogu otsus 27.11.2012 nr 19).
5.14.8. – kehtetu – (VOL vanemate kogu otsus 27.11.2012 nr 19).
5.14.9. – kehtetu – (VOL vanemate kogu otsus 27.11.2012 nr 19).
5.14.10. – kehtetu – (VOL vanemate kogu otsus 27.11.2012 nr 19).
5.14.11. töötab välja sihtasutusele eraldatud vahendite kasutamise põhimõtted vastavalt põhikirjalistele eesmärkidele;
5.14.12. koostab ja esitab sihtasutuse arengukava nõukogule kinnitamiseks ning teeb jooksvalt ettepanekud arengukava muutmiseks.

6. VARA JA SELLE ÜLEANDMISE KORD
6.1. Sihtasutusele kantakse üle raha selleks avatud pangaarvele. Raha ülekandmise aluseks on projektidest ja lepingutest tulenevad kohustused ning kokkulepped.
6.2. Mitterahalise sissemaksena vara üleandmise aluseks on vara üleandmise-vastuvõtmise lepingud ning -aktid
6.3. Vara väärtuse hindamise aluseks on asja või õiguse harilik väärtus. Hindamist teostab nõukogu poolt määratud sõltumatu ekspert.
6.4. Sihtasutusele antava vara vastuvõtmist korraldab juhatus, informeerides sihtasutusele üleantavast varast nõukogu.
6.5. Juhatus peab sihtasutusele üleantud ja sihtasutuse poolt soetatud varade registrit, kus fikseeritakse vara harilik väärtus üleandmise ja soetamise hetkel.
6.6. Sihtasutusele tehtud sihtotstarbelisi annetusi kasutatakse annetuse tegija poolt näidatud tingimustel ja korras. Sihtasutuse juhatus ei või vastu võtta sihtotstarbelisi annetusi, mis ei lange kokku sihtasutuse eesmärkidega, samuti sihtotstarbelisi annetusi, mis on eetika või seadusevastased.
6.7. Sihtasutuse vara moodustub:
6.7.1. asutaja sissemaksetest;
6.7.2. majandustegevusest ja ürituste korraldamistest laekunud tuludest;
6.7.3. sihtotstarbelistest eraldistest ja projektidest;
6.7.4. riiklikest toetustest;
6.7.5. Eesti ja välisriikide krediidiasutuste laenudest;
6.7.6. annetustest ja sponsorlusest; ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;
6.7.7. abiprogrammidest ja fondidest saadavatest toetustest
6.7.8. muudest laekumisest.

7. VARA KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD
7.1. Sihtasutuse vara kasutatakse üksnes tema tegevuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

8. AUDIITOR
8.1. Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, kes määrab ka nende tasustamise korra. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus antud seaduse alusel.
8.2. Audiitori nimetamiseks peab olema tema kirjalik nõusolek, mis tuleb koos audiitorite nimekirjaga esitada registripidajale.
8.3. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige, ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.
8.4. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või 3. aastaks.
8.5.Audiitori võib nõukogu igal ajal tagasi kutsuda olenemata põhjusest. Sel juhul nimetab nõukogu uue audiitori.

9. ARUANDLUS JA KONTROLL
9.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
9.2. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
9.3. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.
9.4. Sihtasutuse juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu liige või muu huvitatud isik võib nõuda, et kohus otsustaks sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel.
9.5. Erikontrolli läbiviijateks võivad olla ainult audiitorid. Nende tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus.
9.6. Erikontrolli läbiviijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille nad esitavad kohtule. Kohus otsustab, kas ja milliseid abinõusid peab kasutama sihtasutuse tegevuse vastavusse viimiseks sihtasutuse eesmärgiga.
9.7. Sihtasutuse majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

10. PÕHIKIRJA MUUTMINE
10.1. Kuni sihtasutuse registrisse kandmiseni võivad asutajad asutamisotsuse tühistada või seda muuta või muuta põhikirja.
10.2. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutajad sihtasutuse põhikirja muuta üksnes punktis 10.3. sätestatud juhul.
10.3.Asutajad võivad põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki või muudel seadusega lubatud juhtudel Põhikirja muutmine jõustub muudatuste registrisse kandmisest.

11. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
11.1. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.
11.2. Sihtasutuse lõpetamise otsustavad asutajad.
11.3. Sihtasutuse lõppemisel toimub selle likvideerimine.
11.4 Sihtasutuse likvideerijad määravad asutajad. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.
11.5. Sihtasutuse juhatus esitab avalduse likvideerijate registrisse kandmiseks.
11.6. Likvideerijatel on juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.
11.7. Sihtasutuse likvideerimisel lähevad allesjäänud varad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist samalaadsete eesmärkidega MTÜ-le või sihtasutusele, avalik-õiguslik juriidilisele isikule, kes tegutsevad hoolekandeteenuse osutamisel või asutajale.